Loksa kool

 

1867. aasta sügisel alustas  vanas viltuvajunud talutares tööd Loksa esimene koolmeister Jakob Janter oma 20 õpilasega. Õpetaja õpetas lastele kirjutamist, kokku- ja mahaarvutamist, kõrvutamist, piiblilugu ning kirikulaule.  Kooli nimeks sai Kõnnu valla Loksa külakool. Talutares töötas kool kuni 1904. aastani. Tolleaegse õpilase Julius Roosaare mälestuste järgi õppisid kõik õpilased, keda 1882/1883. õppeaastal olnud juba ligi 70,  ühes klassiruumis, mille sisustuseks olid pikad lauad ja pingid. Lambi valgel, tahvli ja krihvli kaasabil õpiti kokku- ja  mahaarvamist ning kõrvutamist. Eriline tähtsus tolleaegses koolis oli piiblilootundidel, kus õpiti katekismuse järgi, ka laulutunnid peeti tavaliselt lauluraamatu kaasabil.

 

1873.  aastal nimetati vallakool ümber ministeeriumikooliks. Tähelepanu hakati pöörama koolikohustuse täitmisele. Koolist puudumise korral määrati õpilasele 5-10 kopikat trahvi päevas või 5 vitsahoopi. Kooli juures alustas tööd internaat, kus õpilased olid täielikult endi hoole all. 1875. aastal valmis esimene koolihoone.

 

1887. aastast jätkas Jakob Janteri tööd tema poeg Joosep, kes oli kooliõpetaja, köster ja organist. 1890. aastail halvenes kooli olukord tunduvalt seoses rahvusliku surve avaldamisega tsaarivalitsuse poolt ja venestamispoliitika läbiviimisega koolides. Eesti rahvusliku kultuuri arenemisele tehti takistusi nii tsaarivõimu kui ka baltisakslaste poolt.

 

1899. aastal tuli koolijuhatajaks Pärispea koolmeister Gustav Möll, kes töötas sellel ametikohal 1902. aastani.

 

Kuna õpilaste arv Loksa koolis pidevalt kasvas, ulatudes sajandivahetuseks 120 õpilaseni, alustati Loksal uue koolimaja ehitamist. Uus maja valmis 1903/1904.  õppeaastaks. 

 

1903. aastal nimetati külakool ümber Kõnnu valla 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Valminud koolimaja  püsis Loksal kuni tulekahjuni 26. märtsil 1927. aastal. 

 

Õppetöö ei katkenud – klassiruumid leiti Loksa koguduse leerimajas, tuletõrje seltsimajas, haridusseltsi kinoruumis ja elanikele kuuluvates majades.

 

Uus koolimaja ehitati uuesti üles  ja avati pidulikult 29. septembril 1929. aastal. 

 

Eesti Vabariigi ajal õpilaste arv suurenes, ulatudes 220 õpilaseni. 1920. aastal reorganiseeriti ministeeriumikool Loksa Algkooliks, mille juhatajaks sai Arnold Mikiver, kes vedas kohalikku haridusvankrit 1950. aastani. Õpetajate kaader koosnes tol ajal kuuest õpetajast, hiljem lisandus veel üks.

 

1925. aastal kinkis haridusministeerium Loksa koolile tummfilmiprojektori, kool andis seadme haridusseltsi käsutusse. 1927. aastal osteti raadio, mis seati üles koolimajas: kaks korda nädalas korraldati raadio ühiskuulamisi.

 

Nõukogude võimu kehtestamise järel sai senisest Loksa algkoolist 1940. aastal Loksa 7-klassiline Kool. Saksa okupatsiooni ajal oli õppetöö raskendatud, petrooli lampidele ei jätkunud ja koolitunnid said toimuda vaid päevavalguses. Lapsed elasid ikkagi internaadis, kuigi pimedas. Koolimaja välisilmegi oli muutunud, rohelisi pintslitõmbeid täis seinad olid  kamuflaažiks. 1943/44. õppeaastal anti õpilastele klassi lõputunnistused kätte juba märtsis, kuna kool muudeti saksa sõjaväe laoks. Tänu kohaliku saksa keele oskaja heale läbirääkimisoskusele ja õnnelikule juhusele jätsid taganevad sakslased koolimaja hävitamata. Pärast sakslaste taandumist, järgmisel sügisel, veidi hiljem harjumuspärasest, algas jällegi õppetöö. Loksa koolipoisse võis näha saksa sõjaväekottide ja -saabastega koolis käimas ning uhkete suuskadega, millel väärt suusasidemed, jõekallastelt alla tuiskamas.

 

Raskest ajast saadi üle tänu õpetajate tublile tööle ja varsti pärast Saksa okupatsiooni  jätkus koolitöö mõnda aega tavapärases rütmis. Kool avas uksed 214 õpihimulisele noorele. Internaadis oli juba üle 70 õpilase, õpetajaid oli kaheksa. 

 

1947/1948. õppeaastal avati  esmakordselt kolm klassikomplekti vene õppekeelega õpilastele. Õpilaste arv ulatus 278-ni, õpetajaid oli 13.  

 

Arnold Mikiver ja tema matemaatikaõpetajana töötanud abikaasa Hilda vallandati 1950. aasta sügistalvel tunni pealt. Kooli direktorina  asus 1950. aastal tööle Leon Tähiste, kes töötas sel ametikohal 1954. aastani. 

 

1951/1952. õppeaastal alustas õppetööd esimene 8. klass ja Loksa 7-klassiline kool reorganiseeriti keskkooliks, kooli nimeks sai Loksa Keskkool. Õpilaste arv  ulatus juba 300-ni, õpetajate arv tõusis 15-ni. Seoses vajadusega majutada rohkem õpilasi ehitati uus internaadihoone, mis valmis 1952. aastal.

 

1953. aastal ehitati vanale koolihoonele peale kolmas korrus, et laiendada internaadi ruume. 

 

1954. aastal asus direktorina tööle Robert Adamson, õppealajuhatajaks sai Rein Virkus. 1955. aasta kevadel saatis Loksa Keskkool ellu I lennu – 17 lõpetajat. Õpilane Elle Linkrus lõpetas kooli kuldmedaliga. Selles lennus lõpetas ka hilisem Tallinna Reaalkoori direktor Hain Hiieaas, teadusajakirjanik Rein Veskimäe ja klassijuhatajaks oli omaaegne TPedI rektor Rein Virkus.

 

1953. aastal alustati ka uue koolimaja ehitamist, kus algas õppetöö 1. oktoobril 1956. Uude koolimajja asus Loksa kool juba 562 õpilasest ja 31 õpetajast koosneva perena. Klassikomplekte oli 19.  Sel ajal muretseti ka esimesed puhkpillid ja õpetaja Ülo Madissoo initsiatiivil loodi puhkpilliorkester. Õpilastele pillimängu õpetamisesse kaasati ka Loksa  kultuurimaja direktor Virgo Haravee, kunstiline juht Ilmar Murakas, puhkpilliorkestri dirigent Ain Paartalu ja teisigi kohalikke pillimehi.

 

1956. aastal alustasid Loksa  Keskkooli juures tööd muusikaklassid, mis loodi tollase keskkooli lauluõpetaja Ülo Madissoo ja direktor Robert Adamsoni initsiatiivil. Loksa  Keskkooli muusikaklassid olid esimesed omalaadsed kogu vabariigis. Nende töökorralduse aluseks oli üleliiduline muusikaklasside juhend. Esimesel õppeaastal tegutsesid klaveriklass õpetaja Elviira Pärnaste ja viiuliklass õpetaja Virgo Haravee juhtimisel. Järgmisel, 1957. aastal lisandus akordioniklass õpetajate Ilmar Muraka ja Ülo Madisoo juhendamisel. 

 

1956. aastal toimus kooli I isetegevusolümpiaad, kus selgitati välja parim klass. Esinejad vabariiklikule isetegevusolümpiaadile valiti välja Loksa rajooni konkursil; hiljem, pärast ühinemist, Harju rajooni konkursil.

 

1957. aastal toimus Loksa kooli 90. aastapäeva tähistamine, kus võttis sõna Loksa Haridusseltsi rajaja Jakob Mikiver.

 

1957. aastal valmisid õpetajate elumaja, garaaž, oma katlamaja ja koolile anti üle endine parteikomitee hoone.

 

1958. aastal kirjutas vilistlane Elmo Lõuke koolilaulu.

 

1950ndate  lõpp ja 1960ndate algus oli edukas kõikidele kooli isetegevuskollektiividele:  vabariiklikul konkursil saavutasid  akordionistide orkester ja algklasside rahvapilliorkester esimse koha, mõlemaid juhendas õpetaja Ilmar Murakas, estraadiorkester esimese koha, puhkpilliorkester õpetaja Ülo Madissoo juhendamisel teise koha, esines 1962.a üldlaulu-ja tantsupeo rongkäigus iseseisva orkestrina, koolil oli võimekas segakoor, ansamblid ja solistid õpetaja Ülo Madissoo juhendamisel ning keskkooli segarahvatantsurühm õpetaja Valve Saare juhendamisel. Ka estraadiorkester saavutas vabariiklikul konkursil 1. koha.

 

1961/1962. õppeaastal jõudis ka Loksa Keskkooli tootmisõpetus, kool reorganiseeriti tootmisõpetusega keskkooliks. Valdkonna õppealajuhatajaks sai Tiit Kivila. Alates 9. klassist avanes  võimalus omandada valitud eriala. Moodustati kolm tootmisõpetuse gruppi: autoremondilukksepad, kaubandustöötajad ja ehitajad.

 

1964/1965. õppeaastal radiofitseeriti koolimaja. Regulaarseid raadiosaateid koostas ja juhtis kooli raadiokomitee. 

 

1967. aasta kevadel said tunnistuse esimesed venekeelse õppeprogrammi järgi õppijad. Samal aastal valmis 4-korruseline juurdeehitus, kooli juurde loodi spordikool. 1966/1967. õppeaastal oli kooli õpilaste hulgas 12 Harju rajooni meistrit. Kõige edukam ala oli suusatamine. 1967. aasta 1. septembril alustas kool tööd ühes vahetuses.

 

Loksa kooli 100. aastapäeval (oktoobris 1967) avati mälestustahvel esimese juhataja Jakob Janteri haual Loksa surnuaial. Vilistlased kinkisid  koolile lipu, mille valmistas Elly Varju. Abituriendid toovad  lipu saali kõige pidulikumatel hetkedel. Kooli lipu õnnistas 8. juunil 2007. aastal Loksa kirikus õpetaja emeeritus, teoloogiadoktor Toomas Paul. 

 

1968/1969. õppeaastal valmis võimla ja ujula projekt. Võimla avati siiski alles 1979. aastal, ujula veelgi hiljem - 2008. aastal.

 

1969/1970. õppeaastal  töötas kool  jälle kahes vahetuses - hommikul eesti, pärastlõunal vene õpilased.

 

5. juunil 1971 toimus Loksa kooli I laulu- ja tantsupidu. Peo idee autoriteks olid tolleaegsed muusikaõpetajad Marikka ja Andres Avarand, kohaks valiti Valgejõe jõesaar. Koostöös Loksa laevatehasega ehitati laululava. Kasutati ka helitehnikat, mikrofone ja võimendust. Nii esimene kui ka järgnevad peod algasid rongkäiguga koolimaja eest, pidudel osalesid lisaks kooli laulu- ja tantsukollektiividele ka teised Loksa ja  ümbruskonna koorid, meeleolu ja pidulikkust lisas puhkpilliorkester. Pidusid peeti jõesaarel veel ka 1980ndatel.  Kooli laulu- ja tantsupidudest on välja kasvanud kevadkontsertide traditsioon.

 

1972/1973. õppeaastast hakkas tänu Robert Adamsoni initsiatiivile tööle Loksa Laste Muusikakool. Kool ei tekkinud tühjale kohale: juba kümneid aastaid varem olid ju koolis tööd alustanud muusikaklassid. Muusikaklasside 54 õpilast jätkasid  muusikahariduse omandamist muusikakoolis. 

 

1974/75. õppeaastal mindi lõplikult üle kabinetsüsteemile. Loksa kooli ainekabinetid tunnistati 1977/78. õppeaastal vabariigi parimate hulka kuuluvaiks ja suurte keskkoolide osas omistati neile I koht.

 

1979. aastal valmis uus ja avar võimla, mida tänapäeval kasutavad nii õpilased kui ka mitmete Loksa asutuste töötajad. Enne võimla valmimist peeti kehalise kasvatuse tunde Nõmmes ,,doki võimlas", samuti oli väike spordisaal algklasside maja esimesel korrusel.

 

1987. aastal õppis Loksa Keskkoolis rekordarv õpilasi – 1017, sealhulgas 387 eestikeelset ja 630 muukeelset õpilast. Õppeaasta teisest poolest siirduti 5päevasele töönädalale. Üks tund kestis 40 minutit.

 

1988/1989. õppeaastal  jagunes Loksa Keskkool kaheks eraldi toimivaks õppeasutuseks. Eestikeelses Loksa I Keskkoolis (direktorina jätkas 1991. aastani Robert Adamson) asus sügisel õppima 352 õpilast, vene õppekeelega Loksa II Keskkool (direktor Galina Nikitina) alustas tööd vastvalminud uues koolimajas (õpilasi 657, õpetajaid 48). Samal õppeaastal mindi üle 12aastasele koolikohustusele.

 

1990/1991. õppeaasta kevadel läks pensionile Loksa kooli kauaaegne direktor Robert Adamson. Viimasel õppenõukogul kõlasid järgmised mõtted: "Inimest tuntakse tema tegude järgi… Loksa kool - see on Janteri kool, see on Mikiveri kool, see on Adamsoni kool."

 

1991/1992. õppeaasta augusti õppenõukogus kinnitati direktori kohusetäitjaks õpetaja Krista Tammemäe. Alates veebruarist hakati otsima uueks õppeaastaks  direktorit, nõusoleku andis Vello Sats.

 

1992/1993. õppeaastal pandi alus Rauma linna Aronahteen kooli ja Loksa kooli sõprussidemetele, mis kestsid aktiivselt pea terve kümnendi, võimaldades paljudel tolleaegsetel õpilastel ja õpetajatel üle lahe sõita ja ka kodumaal külalisi võõrustada. Novembris viibis Loksa õpilaste ja õpetajate delegatsioon Taani Kuningriigis Naestvedi linnas.

 

1997/1998. õppeaasta septembris õnnestus XI klassi õpilastel viibida Taani Kuningriigis, maikuus olid Taani õpilased meie külalisteks. Õpilasvahetust toetas Loksa laevatehas, mille emafirma paiknes Taanis Odenses. Sõprussuhted kestsid 2009. aastani.  Paljud Loksa kooli õpilased ja õpetajad nii eesti kui ka vene koolist said võimaluse tutvuda Taanimaaga ning elada Munkebo kohalikes peredes.

 

2000. aasta 3. juunil toimus peale pikka, 14aastast vaheaega Loksa piirkondlik laulu- ja tantsupäev.

 

2002. aastal tähistati Loksa kooli 135. aastapäeva. Kokkutulekule kogunes üle 450 inimese. Vilistlased Mai Mikiver ja Toivo Ojaveski avasid kooli aias mälestuskivi, tähistamaks hariduse andmise algust Loksal.

 

2004/2005. õppeaastal remonditi ajaloolist algklasside maja, sel ajal seal õppetööd II korrusel ei toimunud, algklasside tunde peeti teistes kooliruumides. 

 

2000. aastate algust iseloomustab ka arvutipargi laienemine, arvutiklassi õhtused lahtiolekuajad õpilastele ja elektroonilise klassipäeviku kasutuselevõtmine. Järjest suurenes arvutite ja teiste tehniliste vahendite kaasamine õppetöösse. Aastast 2006  hakati kasutama internetipõhist e-kooli.

 

2003.-2008. aastani töötas  koolis direktorina Signe Granström.

 

2008. aastal valmis ja avati kooli- ja linnarahvale kaua planeeritud ning oodatud ujula.

 

2008. aastal asus Loksa I Keskkooli direktorina tööle Õnnela Tedrekin.

 

Seoses õpilaste arvu vähenemisega ja Loksa linna majandusliku olukorraga ühendati 2010. aastal Loksa kaks kooli. Koolide ühinemisele eelnes Loksa I Keskkooli klasside põhjalik värskenduskuur, paljude ruumide ümberehitamine ja kohaldamine uuteks otstarveteks. Kooli raamatukogu alustas tööd juurdeehituse esimesel korrusel, tehnoloogiaõpetuse töökoda toodi algklasside majast võimlasse, garderoob sisustati võimla fuajeesse. Alates 1. septembrist 2010 tegutsevad Loksa I Keskkool ja Loksa Vene Gümnaasium ühtse kahe õppekeelega Loksa Gümnaasiumina. Erilist tähelepanu pööratakse eesti keele kui riigikeele õppele. Kooli gümnaasiumiosas õpivad vene õppekeelega õpilased 60% õppemahust eesti keeles.  Kuue  aasta jooksul on õpilased ja õpetajad üksteisega kohanenud: sõbralikult saadakse läbi nii koolis kui ka vabal ajal. Koos osaletakse erinevates huviringides, käiakse õppekäikudel ja ekskursioonidel.